Täna teeb komisjon ettepaneku kehtestada uued {0}EL-i hõlmavad pakendamise eeskirjadtegeleda selle pidevalt kasvava jäätmeallikagaja tarbijate pettumusest. Iga eurooplane tekitab keskmiselt ligi 180 kg pakendijäätmeid aastas. Pakendid on üks peamisi kasutamata materjalide kasutajaid, kuna 40% ELis kasutatavast plastist ja 50% paberist on mõeldud pakendamiseks. Ilma meetmeteta suureneks EL-is 2030. aastaks pakendijäätmete hulk veel 19% ja plastpakendijäätmete osas isegi 46%.
Uute reeglite eesmärk on see suundumus peatada. Tarbijate jaoks tagavad nadkorduvkasutatavad pakendamise võimalused, vabaneda tarbetust pakendist, piirangülepakendamineja pakkudaselged sildidõige ringlussevõtu toetamiseks. Tööstuse jaoks loovad naduusi ärivõimalusi, eriti väiksemate ettevõtete puhul, vähendavad vajadustkasutamata materjalid, suurendades Euroopa ringlussevõtu suutlikkust ning muutes Euroopa vähem sõltuvaks esmastest ressurssidest ja välistarnijatest. Nad panevad pakendisektori õigele teelekliimaneutraalsusaastaks 2050.
Samuti toob komisjon tarbijatele ja tööstusele selgustbiopõhised, kompostitavad ja biolagunevad plastid: sätestatakse, milliste rakenduste jaoks sellised plastid on tõeliselt keskkonnasõbralikud ning kuidas neid tuleks kavandada, kõrvaldada ja ringlusse võtta.
Ettepanekud on Euroopa rohelise kokkuleppe ringmajanduse tegevuskava ja selle eesmärgi muuta jätkusuutlikud tooted normiks. Samuti vastavad need eurooplaste konkreetsetele nõudmistele, mida väljendati Euroopa tuleviku konverentsil.
Pakendijäätmete vältimine, korduskasutamise ja uuesti täitmise suurendamine ning kõigi pakendite taaskasutatavaks muutmine aastaks 2030
Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide kavandataval läbivaatamisel on kolm peamist eesmärki. Esiteks, et vältida pakendijäätmete teket: vähendada nende kogust,piirata mittevajalikku pakkimistjaedendada korduvkasutatavaid ja korduvtäidetavaid pakendilahendusi. Teiseks, kvaliteetse (suletud ahela) ringlussevõtu edendamiseks: valmistagekõik pakendid ELi turul taaskasutatavaastaks 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil. Ja lõpuks, et vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ja luua hästi-toimiv teisese tooraine turg,taaskasutatud plastide kasutamise suurendaminekohustuslike sihtmärkide kaudu.
Pealkirja eesmärk onvähendada pakendijäätmete teket 15%aastaks 2040. aastaks liikmesriigi kohta elaniku kohta, võrreldes 2018. aastaga. See tooks kaasa jäätmete üldise vähenemise ELis ligikaudu 37% võrreldes stsenaariumiga ilma õigusakte muutmata. See juhtub läbimõlemad taaskasutamine ja ringlussevõtt.
Kasvatadataaskasutada või uuesti täitaPakendite maht, mis on viimase 20 aasta jooksul järsult vähenenud, peavad ettevõtted pakkuma teatud protsendi oma toodetest tarbijatele korduvkasutatavates või korduvtäidetavates pakendites, näiteks kaasavõetavates jookides ja einetes või e-kaubanduses tarnitavates pakendites. Samuti ühtlustatakse mõningaid pakendivorminguid ja selgeidkorduvkasutatavate pakendite märgistamine.
Adresseeridaselgelt tarbetu pakend,teatud pakendivormid keelatakse, näiteks ühekordsed-toitude ja jookide pakendid, kui neid tarbitakse restoranides ja kohvikutes, ühekordsed-puu- ja köögiviljapakendid, miniatuursed šampoonipudelid ja muud miniatuursed pakendid hotellides.
Paljude meetmete eesmärk on pakendaminetäielikult taaskasutatav 2030. aastaks.See hõlmabprojekteerimiskriteeriumide seadminepakendamiseks; loominekohustuslikud tagatisraha tagastussüsteemidplastpudelite ja alumiiniumpurkide jaoks; ning teha selgeks, millised väga piiratud pakenditüübid peavad olema kompostitavad, et tarbijad saaksid need biojäätmete hulka visata.
Tuleb karinglussevõetud sisu kohustuslikud määrad, mille tootjad peavad lisama uutesse plastpakenditesse.See aitab muuta ringlussevõetud plastist väärtuslikuks tooraineks – nagu on juba näidatud PET-pudelite näitel ühekordse -kasutatava plasti direktiivi kontekstis.
Ettepanek tehaksesegadusest lahti saadamilline pakend millisesse prügikasti kuulub. Igal pakenditükil on silt, mis näitab, millest pakend on valmistatud ja millisesse jäätmevoogu see peaks minema. Jäätmekogumismahutitel on samad märgised. Kõikjal ELis hakatakse kasutama samu sümboleid.
Kui seadusandlust ei muudeta, vähendaksid kavandatud meetmed 2030. aastaks pakenditest tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused 43 miljoni tonnini võrreldes 66 miljoni tonniga – vähenemine on umbes sama palju kui Horvaatia aastased heitkogused. Veekasutus väheneks võrra1,1 miljonit m3. Keskkonnakahjude kulud majandusele ja ühiskonnale väheneksid 6,4 miljardi euro võrra võrreldes 2030. aasta algtasemega.
Ühekordsete{0}}pakendite tööstused peavad investeerima üleminekusse, kuidüldine mõju majandusele ja töökohtade loomisele ELis on positiivne. Ainuüksi korduskasutuse hoogustamine toob 2030. aastaks eeldatavasti kaasa enam kui 600 000 töökoha taaskasutussektoris, paljud neist kohalikes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Ootame paljuuuendused pakendilahenduste vallasmuutes selle vähendamise, taaskasutamise ja taaskasutamise mugavaks. Meetmed peaksid ka säästma raha: iga eurooplane võiks säästa ligi 100 eurot aastas, kui ettevõtjad säästavad tarbijaid.
Segaduse kõrvaldamine biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide ümber
Biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide kasutamine ja tootmine on pidevalt kasvanud. Mitmedtingimused peavad olema täidetud, et need plastid avaldaksid positiivset keskkonnamõju, selle asemel, et süvendada plastireostust, kliimamuutusi ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
Komisjoni uus raamistik selgitab, kuidas need plastid võivad olla osa jätkusuutlikust tulevikust.
Biomassi, mida kasutatakse biopõhiste plastide tootmisekspeavad olema pärit säästva päritoluga, kahjustamata keskkonda ning järgides biomassi kaskaadkasutuse põhimõtet: tootjad peaksid eelistama orgaaniliste jäätmete ja kõrvalsaaduste kasutamist lähteainena. Lisaks peavad tootjad rohepesu vastu võitlemiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks vältima üldisi väiteid plasttoodete kohta, nagu „bioplast” ja „biopõhine”. Biopõhisest sisust teavitamisel peaksid tootjad viidata biopõhise plastisisalduse täpsele ja mõõdetavale osakaalule tootes (näiteks: „toode sisaldab 50% biopõhist plasti”).
Biolagunevad plastidtuleb suhtuda ettevaatlikult. Nad neil on oma koht jätkusuutlikus tulevikus, kuid need tuleb suunata konkreetsetesse rakendustesse, kus nende keskkonnakasu ja väärtus ringmajanduse jaoks on tõestatud. Biolagunev plast ei tohiks mingil juhul anda litsentsi allapanule. Samuti peavad need olema märgistatud, et näidata, kui kaua nende biolagunemine aega võtab, millistel tingimustel ja millises keskkonnas. Tooteid, mis on tõenäoliselt risustatud, sealhulgas ühekordselt kasutatavate plastide direktiiviga hõlmatud tooteid, ei saa väita, et need on biolagunevad.
Tööstuslikult kompostitavad plastidtuleks kasutada ainult siis, kui need on keskkonnale kasulikud, ei mõjuta negatiivselt komposti kvaliteeti ja kui on olemas nõuetekohane biojäätmete kogumise ja töötlemise süsteem. Tööstuslikult kompostitavaid pakendeid lubatakse ainult teekottide, filtrikohvi kaunade ja padjandite, puu- ja juurviljakleebiste ning väga kergete kilekottide jaoks. Toodetel tuleb alati märkida, et need on sertifitseeritud tööstuslikuks kompostimiseks vastavalt EL standarditele.
Järgmised sammud
Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevat ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse raames.
Biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide poliitiline raamistik juhib ELi tulevast tööd selle teemaga, näiteks säästvate toodete ökodisaini nõudeid, rahastamisprogramme ja rahvusvahelisi arutelusid. Komisjon julgustab kodanikke, ametiasutusi ja ettevõtteid kasutama seda raamistikku oma poliitika-, investeerimis- või ostuotsuste tegemisel.
Taust
Kaubad vajavad kaitsmist ja ohutut transportimist, kuid pakendil ja pakendijäätmetel on oluline mõju keskkonnale ja esmaste materjalide kasutamisele. Pakendijäätmete hulk kasvab, sageli kiiremini kui SKT. Pakendijäätmete kogus on ELis viimase 10 aasta jooksul kasvanud enam kui 20% ja prognooside kohaselt suureneb 2030. aastani veel 19%, kui midagi ette ei võeta.
Biopõhised, biolagunevad ja kompostitavad plastid on meie igapäevaelus esile kerkimas tavapäraste plastide alternatiivina. Kodanikud leiavad neid näiteks pakendite, tarbekaupade ja tekstiilitööstuses ning ka muudes sektorites. Kuna neid nimetatakse biotoodeteks, on tarbijatel arusaam, et need on keskkonnale tingimata kasulikud. See kehtib aga ainult teatud piirini.
Tänane neid küsimusi käsitlev pakett järgneb 2022. aasta märtsis vastu võetud esimesele ringmajanduse meetmete paketile. See hõlmas uut säästvate toodete ökodisaini määrust, ELi säästvate ja ringtekstiilide strateegiat ning pakuti välja uued meetmed, et anda tarbijatele mõjuvõimu ja võimaldada neil rohelises üleminekus täielikumalt osaleda.
